Aga nagu Eveli juba natukene mainis, siis külastasime Pearl Harbori muuseumit. Sõit sinna kestis kuskil tunni jagu, mille läbisime bussiga. Enda üllatuseks avastasime, et koht ei olnudki nii paksult turiste täis nagu kartsime. Vähemasti liikuda sai normaalselt.

Alguses vaatasime niisama ringi, katsusime ja näppisime kõiksugu relvi ja laevade/masinate konstruktsioone, mis olid kõigile vaatamiseks välja pandud. Seejärgi kiskus juba natukene vähem huvitavaks ning otsustasime Missouri laeva tuuri võtta. Mina polnud alguses päris kindel minekus, kuna laeva tuur maksis 20 dollarit ning see pani mõtlema. Kuid siiski läksin teistega kaasa ning teate, ma ei kahetse üldse. Sest kui ma poleks läinud, siis ma poleks saanud õiget ettekujutust Pearl harborist. Laeva peal kõndisime mitu tundi ringi, olime sellesama ehtsa Missouri laeva peal, kus allkirjastati Jaapani tingimusteta alistumise leping 1945ndal aastal. Päris vinge!

Jalutasime mööda navy poiste kajuteid ja vahekäike, tutvusime nende sööklate ja muude ruumidega ning elutingimustega. See laevatuur andis päris korraliku ettekujutuse. Giidi me võtma ei hakanud, vaid kasutasime telefonikujulist giidi, kus numbrit vajutades sai kuulda sama infot, mida tavaliselt giidid räägivad. Missouri laeva kõrval oli koht, kus läks sõjaga põhja laev Arizona ning mille sees on siiani tuhande inimese laibad. Tahtsime ka seda külastama minna, kuna see asus vaid 5 minuti kaugusel ning sinna oli tehtud turistidele väike kohakene, kus oli võimalik saada sellest ülevaade, kuid meil läks nii kiireks, kuna pidime veel tööle jõudma ning tuiskasime kiiruga bussi peale. Meil läks kohe väga kiireks. Õnneks jõudsime napilt õigeks ajaks tööle. St Eveli jõudis, minul oli tunnikene rohkem aega. Kuid vähemasti saime nüüd Pearl Harbori külastatud!

Nii hea tunne, sest see on siiski ajalugu ja igaüks sinna ei satu. Oleme vaid filmi näinud. Minul polnud enne Hawaiile tulekut õrna aimugi, et siin selline ajalooline koht peitub, kuid avastamisrõõm oli suur. Selle päevaga saime jälle linnukese kirja. Järgmine hommik oli meil juba veel karmim, siis asusime tegema siinset raskeimat matka "Stairway to heavenit." Aga sellest raporteerib teile peagi Eveli lähemalt!

Muideks, meil on jäänud vaid 2 nädalat töötamiseks. Aeg lendab. Kuni 29ndani tõenäoliselt töötame ning peale seda 3 päeva puhkame ja siis tuleb juba mainlandile ära lennata. Nii et meil on jäänud viimased 2 nädalat Hawaiil!

Aga teate, Mann proovis surfi! See oli viimasepeal! Käisin ühe oma töökaaslasega surfamas. Spetsiaalselt läksime randa, kus lained polnud nii suured ja mul oleks kergem õppida. Kõige tüütum osa on lainete ootamine, aga kui laine kätte saada, siis on feeling wow. Vähemalt mina nautisin seda 100%.

Esimene surfi kord sain paar lainet korralikult kätte, kuid päris püsti ei saanud või kui korraks püsti sain kukkusin kiirelt vette. Kuid siiski, feelingu sain kätte ning mu töökaaslane kiitis mind, sest paljud inimesed ei pidavat esimesel korral lainetki kätte saama. Kõige raskem hetk on lainel olles tunda ära õige hetk, millal püsti tõusta. Ma alati kiirustasin, ning mu töökaaslane õpetas mind, et igakord kui ma tahan püsti tõusta loeksin ma kolmeni, sest teada on, et ma olen kannatamatu hing. Kuid tema õpetused kandsid vilja ning juba edenes mul treenimine paremini. Igaljuhul, kogemus ise oli viimasepeal. Peale kaht tundi harjutamist olid käed surmväsinud ning saime esimese trenniga ühelepoole.

Teinekord käisime juba Eveli ja mu töökaaslasega päikeseloojangu surfi tegemas, kuna lõpetasime kõik töö üsna hilja. Peale seda tahtsime end väikese surfiga turgutada. Kuna surfilaenutus oli kinni ja Eveli ei saanud endale lauda laenutada, siis pidime vahetustega sõitmas käima. Esimese poole olin mina ja siis Eveli.

Laineid küll too õhtu väga polnud, aga ühe korraliku laine püüdsin kinni. Siiski päris püsti veel ei saanud. Again! Kuid ookeanivesi oli nii soe. Lihtsalt nii mõnus oli ookeanis surfilaual lesida, oodata lainet, vaadata päikeseloojangut ning kaldalt kostus kohalikku Hawaii kontserdi muusikat. Mega! Ka Eveli sai oma esimese surfielamuse kätte, kuid eks ta räägib sellest ise lähemalt!

Seniks tsau,

Surfipliks Mann