Kuna ma olen ilmselgelt liiga laisk, et iga päev siia midagi postitada, siis nüüd olen omadega üsna jänni jäänud. Vahepeal on päris palju asju toimunud. Üritan neid tagantjärgi meenutada, kuigi mälestused hakkavad vaikselt tuhmuma. Seega midagi eriti detailset loota ei tasu :P.
2.augustil plaanisime üüri maksma minna. Selleni me kahjuks sel päeval ei jõudnudki, kuid õnneks oli meil maksmisega aega 5.augustini. Esmaspäeva jobutasime niisama maha, käisime shoppamas ja olime niisama. Teisipäeval (03.08) olin ma päev otsa tööl, teised samuti. Kolmapäevane päev oli matkamiseks broneeritud. Carlos, vana hea giid, korjas meid hommikul maja eest peale ja sõit võis alata. Me loomulikult kasutasime Carlost ka veidi ära ja palusime tal end maakleri kontori juurde viia, et me saaks oma üüri ära maksta. Hea poiss nagu ta on, ei olnud tal selle vastu midagi. Kiirelt saime üüri makstud ja siis saime matkaraja poole sõitma asuda. Sihtkohaks oli Manoa Falls ja sealt edasi jätkasime matka Loop trailil, kuhu õnneks enamus turiste ei läinud. Esimene osa kuni Manoa Fallsini oli paksult erinevaid turiste täis, kes teadagi ei suuda normaalses tempos kõndida. Neist oli mõtetu mööda ka minna, kuna ees olid samasugused uimerdised. Õnneks see matkaosa eriti pikk ei olnud ja me kannatasime selle ära, et inimesed venivad nagu härja ila meie ees. Peale seda kui jõudsime Manoa fallsi juurde tegime paar pilti ja jätkasime oma seiklust Loop trailil, kuhu õnneks suundus vaid väga väga väike osa matkajatest. Seal saime teha oma tempot ja nautida vaadet sobivates kohtades, ilma igasuguste Jaapani ja Hiina turistideta. Ilmselt olete täheldanud, et mulle need Jaapani turistid eriti ei meeldi, ma küll ei vihka neid ega midagi aga no nad on ikka nii teistsugused ja kohati päris häirivad. Seda mõistab vaid siis kui ise olla siin ja näha kogu seda situatsiooni. No igatahes ülejäänud matkaosa oli ilma turistideta (mitte et me ise turistid poleks) ja me saime end mõnusalt tunda. Matk ise ei olnud üldse raske ega midagi aga oli siiski huvitav. Peale meie esimest matka, mis oli üsna raske ja ohtlik, ei tundu enam ükski matk hull.
Nüüd lööb minu laiskus välja ja ma jätan jälle pooleli, äkki homme jätkan...
Olge tublid,
Eveli
2.augustil plaanisime üüri maksma minna. Selleni me kahjuks sel päeval ei jõudnudki, kuid õnneks oli meil maksmisega aega 5.augustini. Esmaspäeva jobutasime niisama maha, käisime shoppamas ja olime niisama. Teisipäeval (03.08) olin ma päev otsa tööl, teised samuti. Kolmapäevane päev oli matkamiseks broneeritud. Carlos, vana hea giid, korjas meid hommikul maja eest peale ja sõit võis alata. Me loomulikult kasutasime Carlost ka veidi ära ja palusime tal end maakleri kontori juurde viia, et me saaks oma üüri ära maksta. Hea poiss nagu ta on, ei olnud tal selle vastu midagi. Kiirelt saime üüri makstud ja siis saime matkaraja poole sõitma asuda. Sihtkohaks oli Manoa Falls ja sealt edasi jätkasime matka Loop trailil, kuhu õnneks enamus turiste ei läinud. Esimene osa kuni Manoa Fallsini oli paksult erinevaid turiste täis, kes teadagi ei suuda normaalses tempos kõndida. Neist oli mõtetu mööda ka minna, kuna ees olid samasugused uimerdised. Õnneks see matkaosa eriti pikk ei olnud ja me kannatasime selle ära, et inimesed venivad nagu härja ila meie ees. Peale seda kui jõudsime Manoa fallsi juurde tegime paar pilti ja jätkasime oma seiklust Loop trailil, kuhu õnneks suundus vaid väga väga väike osa matkajatest. Seal saime teha oma tempot ja nautida vaadet sobivates kohtades, ilma igasuguste Jaapani ja Hiina turistideta. Ilmselt olete täheldanud, et mulle need Jaapani turistid eriti ei meeldi, ma küll ei vihka neid ega midagi aga no nad on ikka nii teistsugused ja kohati päris häirivad. Seda mõistab vaid siis kui ise olla siin ja näha kogu seda situatsiooni. No igatahes ülejäänud matkaosa oli ilma turistideta (mitte et me ise turistid poleks) ja me saime end mõnusalt tunda. Matk ise ei olnud üldse raske ega midagi aga oli siiski huvitav. Peale meie esimest matka, mis oli üsna raske ja ohtlik, ei tundu enam ükski matk hull.
Nüüd lööb minu laiskus välja ja ma jätan jälle pooleli, äkki homme jätkan...
Olge tublid,
Eveli
Postita kommentaar