Käesolev nädal on tihe töönädal. Ma olen 6 päeva järjest tööl, ning eile olin lausa kahe koha peal tööl. Seega nagu arvata võite, aega mul eriti ei ole. Ega tegelikult teistelgi pole, sest Mann on ka 6 päeva tööl ja Sirli graafikus ei ole veel selgust, kuid ta on 3 päeva kindlasti tööl.
Eile lisandus Cheeseburgeris pildistamisele pildistamine ühes Itaalia restoranis, mis asub väljaspool Waikiki piirkonda. Restoran ise on hästi mõnus, erinevate ruumide ja kambrikestega, nii et sinna võib lausa ära eksida. Õhkkond on seal hoopis teistsugune kui Cheeseburgeris. See on ikka rohkem restoran :). Hästi paljud pered ja seltskonnad käivad seal sünnipäevasid tähistamas. Eilegi oli mitmes seltskonnas sünnipäevalapsi. Sünnipäeva puhul teevad sealsed ettekandjad ka showd sünnipäevalapsele ja haaravad sellega kogu restorani kaasa. Käib kõva laulmine ja plaksutamine sünnipäevalapse auks. Mõnel korral panevad ettekandjad endale mingi totaka kostüümi ka selga, mõnel korral mitte, ma ei tea millest see oleneb. Igatahes eile õhtul olin ma selles restoranis tööl ja lähen täna ka.
Eile oli sinna saamine ikka omaette tsirkus. Ma olin hommikul 9-16 Avantis tööl ja siis pidin 17ks Itaalia restorani jõudma. Vahepeal oli vaja kodus käia, süüa, riided vahetada ja siis veel kodu võti Sirlile Avantisse viia, et ta saaks võtme omakorda Mannule anda, kui ta Frogsist tuleb. Õnneks on kodu, Avanti ja Senor Frogs üksteisele üsna lähedal. Aga kiireks läks ikka ja lisaks kõigele pidin ma kandma pikki musti pükse ja pikkade varrukatega musta särki. Selles restoranis oli selline nõue pildistajate riietusele. Võite ette kujutada kui hea mul oli joosta sellises riietuses mööda Honolulut ringi. Ei olnud üldse palav. Esialgu ma sain aru, et see restoran asub Ala Moana shopping centre's ja seega mõtlesin, et ei ole mõtet bussi oodata ja lähen jala. Jõudsingi kiirustades õigeks ajaks Ala Moanasse ja jäin Merilyt ootama. Hea oli, et küsisin selle restorani asukohta ühest poest. Siis sain teada, et see restoran hoopis Ward centre's, mis oli paar kvartalit Ala Moanast edasi. No mis siis ikka, ruttu välja kuuma kätte ja kiirel sammul Ward centre'sse. Sealt leidsin õnneks üsna kiirelt sildi Buca di Beppo (see on siis selle restorani nimi). Seal ootas mind juba Merily ja saime tööle hakata. Ta ise ka ei teadnud, et see polnudki Ala Moana centre, kuna Igor oli kogu aeg talle öelnud, et Ala Moana ja Ala Moana, seega ta ei osanudki arvata, et see pole see koht. Ühesõnaga oli aus viga, mitte mingi käki keeramine.
Meie töö-õhtu möödus linnutiivul, kuna seal oli palju rahvast ja inimesed olid hästi sõbralikud ning rõõmsad. Õhtul koju jalutades andsid mu jalad endast märku. Hommikul 9st õhtul 10ni jalul olla ei ole lihtne ja koju tagasi kõndides tundsin ma, et enam ma sinna jalgsi minna ei taha. Järgmine kord tuleb bussiga minna.
Aga nüüd jõudes nende ametite juurde. Võib-olla olete märganud, et meil on korteris väike probleem, kelle nimi on ummistus. Ummistus tuli meie korterisse pühapäeval, peale seda kui matkasellid pikalt ja poriselt matkalt koju jõudsid ja end pesema läksid. Peale seda ei tahtnud vesi enam alla minna ja meie ees oli probleem. Aga nagu meile juba Eestis olles koolitusel räägiti, ei tohi probleeme eirata, vaid neid tuleb lahendada. Pühapäeval me proovisime probleemi eirata, et äkki läheb ise ära. Esmaspäeva hommikuks oli selge, et ise ta ei lähe kuhugi. Hakkajad tüdrukud nagu me oleme hakkasimegi leiutama. Tegime vanni veest tühjaks ja ostsime torupuhastusvahendit (tuntud ka torusiilina). Lasime seista tükk aega, lasime kuuma vett ka peale. Leiutasime lausa lehtri, et vesi ikka otse torru läheks. Aga ei aidanud ja kuna vahepeal oli õhtu kätte jõudnud otsustasime probleemi üksi jätta ja magama minna, kuna hommikul pidid kõik tööle minema. Teisipäevane päev möödus kõigil tööd tehes ja ummistus oli üksi kodus. Ikka ei läinud ära. Kui me õhtu hilja kõik koju jõudsime siis surkisime teda veel veidi. Vahepeal juba mõtlesime, et peab ikka torujüri kutsuma, aga kuna me ei kujutanud ettegi palju see maksta võib, siis lükkasime selle plaani tulevikku, kui kuidagi muud moodi saama ei peaks. Probleem sai lahendatud täna hommikul, kui mul sai kogu sellest jamast kopp ette ja kõik teised olid tööle läinud. Ärkasin üles, vaatasin kas ummistus on alles, avasin google'i, ammutasin sealt häid ideid ja asusin tegutsema. Toppisin kilekottidega vanni ülemise augu kinni, kust peaks üleliigne vesi ära voolama ja siis hakkasin torupumbaga (või kuidas iganes seda asja ka ei nimetata) pumpama. Enne olime ka seda proovinud aga siis ei olnud me ülevoolu auku sulgenud ja see pumpamine ei toiminud. Nüüd läks mõni hetk ja ummistus oli likvideeritud. Ma olin enda üle ikka väga uhke. Seega nüüd saan oma ametite/oskuste alla lisada ka torujüri ameti. Selline on õige probleemi lahendamine!
Ega tegelikult muust ei olegi kirjutada. Õhtul lähen tööle ja ka järgnevad päevad mööduvad tööl olles, seega ma arvan, et ma mõni päev ei kirjuta, kuid eks näeb.
Olge tublid!

Eveli