Ma pole juba ammu jõudnud blogisse midagi kirjutada. Selle põhjuseks on see, et mul on 2 tööd ja muul ajal on väga palju muud tegemist.

Lisaks pildistamistööle on mul töö ka riidepoes. Selle koha leidsin nii, et ükspäev otsustasime Sirliga veidi teist teed pidi koju minna ja siis nägime poe uksel silti: hiring. Astusime sisse ja täitsime avalduse ära. Juba järgmine päev helistas John mulle tagasi (ma ise olin sel ajal Cheeseburgeris pildistamas, Sirli ja Mann olid mulle kirja jätnud). Kui koju jõudsin helistasin Johnile ja ta tahtis, et ma poest läbi käiks. Vaatas seal mu dokumendid üle ja lubas helistada kui graafiku valmis teeb. Ma siis läksin ära, ei eeldanud eriti midagi ja juba 5 minuti pärast helistas John, et kas homme saad tööle tulla? No ikka sain :P. Selle poe nimi on Avanti ja seal müüakse väga koledaid Hawaii särke ja kleite. Minu meelest on nad koledad sellepärast, et nad on vanakooli mustriga, aastatest 1930-1950. Mina selliseid särke ei kannaks aga omanikule ja japsidele väga meeldivad need särgid. Terve pood on täidetud erinevate piltidega, kus kuulsad ja mõned mitte nii kuulsad inimesed kannavad sama poe särke jne. John (poe omanik) eeldab, et ma räägiks midagi jaapani keeles ka, kirjutas mulle mingi lause paberile ja mõned numbrid ka, ma peaks need vist ära õppima. Siis saan jaapani keele ka oma keeleoskuse alla panna, mis sest et ma ei tea, mida ma räägin ja keegi ei saa minust midagi aru. Õnneks on poes kaks tüdrukut veel, kes oskavad jaapani keelt ja ma suunan kõik jaapanlased nende juurde. Mina lihtsalt naeratan ja voldin särke kokku. Nii kaua kui bossi kohal pole, on poes väga kihvt olla. Esimesel päeval tegime töökaaslastega ühed shotid, et tööpäev kiiremini mööduks. Eriti arvestades seda, et ma olin 9.30st hommikul jälle pildistamas, seda siis 15.30ni. Siis käisin korra süüa haaramas ja kell 16 pidin juba Avantis olema ning sealne vahetus kestis 23-ni. Üsna pikk tööpäev oli reedel, aga samas raha on vaja. Avantis saame läbimüügi pealt ka raha, esimesel päeva eest sai igaüks 38 dollarit, mis on päris hea.

Sel samal reedel, kui mul megapikk tööpäev oli, pidime veel Senor Frogsi minema, et Mann saaks selle üle vaadata. Tüdrukud ootasid mind Avanti ukse taga sooja söögiga, et ma näljast kokku ei kukuks ja ikka tahaks nendega peole minna. Väsimus oli küll suur, kuid läksin ikkagi ja ei kahetse. See oli kõige lahedam baar/pubi/ööklubi, kus ma elus käinud olen. Pidu oli täies hoos ja meeleolu oli hea. Me Sirliga kahjuks ei jõudnud kaua pidutseda, kuna olime mõlemad 12 tundi eelnevalt tööl olnud, seega läksime juba enne 1-te koju. Uni oli väga magus sel ööl.

Laupäeval panime endale varajase äratuse, kuna teadsime, et meid kõiki on vaja mingil turul kassikulda müüma. Selgus aga, et oli vaid Sirlit ja Sigridit vaja, me Manniga jäime koju ja tegelikult olime päris rõõmsad selle üle, kuna see „kullamüük“ seal turul oli ikka väga nüri olnud. Saatsime Sirli tööle ja ise läksime linna peale jalutama. Käisime poodides ja jalutasime niisama rannas, väga mõnus oleks iga päev niimoodi lebotada. Mannu ostis endale surfitšiki pluusi, millega ta on väga rahul. Ja lõpuks ometi proovisime selle kuulsa frozen yoghurti ära, mis oli megahea ja üldse mitte kallis. Seda ostame teinekordki.

Sel samal õhtul oli Läti poisi Mike’i sünnipäev Four Paddle’is ja ilmselgelt ei saa ju peole vanade riietega minna, seega haarasime kodust raha ja Liisi ning läksime taas poodidesse. Sel õhtul juhtus midagi täiesti uut minu jaoks. Ma ostsin oma esimese Guessi asja ja peaaegu oleks teise ka ostnud aga õnneks ei olnud minu suurust. Siin võib ju lolliks minna, firmaasjad on mõistliku hinnaga. Eestis ma ei ostaks neid, kuna nad on nii ülehinnatud, aga siin võib seda teha. Igatahes nüüd ma olen rikutud, aga see meeldib Mannile, sest nüüd ta saab koos minuga Guessi poode vallutada :p. Mike’i sünnipäev möödus taaskord mitmete nö. „läti traditsioonide“ saatel, mida ta lennult välja mõtleb, need ei saa tal kunagi otsa. Pidu Four Paddle’is lõppes kell 10, nagu ikka, kuna basseinid suletakse majades sel ajal. Teised läksid taas randa, aga mina ja Mann läksime Senor Frogsi jälle. Meile on tasuta sissepääs alati garanteeritud, kuna ühel meist on seal käpp sees ja teine peab lihtsalt mõnele mehhiklasele põsemusi tegema, et sisse saada. Sees käis jälle kõva möll. Me saime vist 2 minutit sees olla kui juba tulid mereväelased ja tegid meile jooke välja. Poisid testisid Manni kokteiliteadlikkust, kuna Mann ütles, et ta on baaridaam olnud. Mann ei näinud, mis jook tehti ja siis lasti tal arvata ja Mann arvaski ära. See avaldas kuttidele päris muljet. Lõpuks õppisime ka siinse tantsu ära, mida igal pool tantsitakse, kui see lugu tuleb. http://www.youtube.com/watch?v=ExC1oGN5J28&feature=related (siin sammud näha, loo kuulamiseks otsige parema kvaliteediga variant) Nagu filmides, kui kogu saal järsku ühtmoodi tantsima hakkab, see on siin reaalselt. Meile meeldib :).

Täna (pühapäeval) pidime mina ja Mann tsurkade turule kulda müüma minema aga otsustasime, et me ei hakka end hulluks ajama sellega ja jäime koju. Tahtsime päevitama minna aga ilm oli pilves. Lõuna ajal sain teada, et ma saan täna jälle pildistama minna, haarasin kohe võimalusest kinni ja läksin tööle. Mannu ja Sirli tulid ka vaatama, kuidas see asi seal käib. Mõlemad jäid sealsetele töötajatele silma ja natukese aja pärast pakuti neile hostessi kohta. Tüdrukud haarasid kohe võimalusest ja täitsid avaldused ära. Homme lähevad intervjuule. Hoiame neile pöialt.

Oeh, nüüd sai mu postitus väga pikk. Aga sellega sai vist kogu sündmuste käik ette kantud, või vähemalt eredamad osad sellest. Järgmine nädal olen 3 päeva Avantis tööl ja ilmselt ka mõned päevad pildistamas. Võib-olla saan endale veel mõne töö, igatahes hoian silmad-kõrvad lahti.

Tööloom,