Täna ärkasin vara, ei tea, kas see oli ärevusest töövestluse ees või magasin lihtsalt kehvasti. Ahjaa, olen ma maininud, et magame Eveli ja Sirliga kolmekesi ühes kahekohalises voodis ja pakkuge, kes loomulikult keskele magama pandi. See ka üks põhjusi, miks ma pole siiani ükski öö korralikult magada saanud. Kuid ma lubasin, et ma ei vingu ja peagi ostame ühe madratsi lisaks. Eveli ja Sirli saavad mõnusalt krõnksu tõmmata ja mina pean pulksirgelt koguaeg magama, variant a: kõhuli või b: selili. Valik missugune  Merily ja Liis saavad teises toas kahekesi suureks voodis figureerida. Lucky them! Aga ma ei kurda. Igaljuhul ärkasin vara ja 12.30 läksin töövestlusele. Lisaks minule oli sea veel kolm eestlast. Tundus, et sattus väga tore neljane punt. Me kõik saime tööle, kuna töölevõtja oli meid CV-de alusel välja valinud ning plaaniga meid kohe tööle võtta. Mingeid applicationeid me täitma ei pidanud ning isiklikke küsimustega meid ei pommitatud. Kõik sujus libedalt. Eks see oli natuke õnne asi ka, et me väljavalituks osutusime, kuna mitu eestlast, keda me teame töövestlusele ei pääsenud. Töö ise on lihtne. Kuna meid on 4 siis peame end ära jagama, sest ühel päeval saab töötada üks inimene. Seega tuleb nädalas vaid 1, max 2 päeva, kuid asi seegi esialgu. Kui SSN käes saab juba korralikuma töö kõrvale võtta. Praegu on oluline, et oleks mingigi töö. Töötan ühes hotelli restoranis, alates 16.00-20.00. Hotelli nimi on Ocean Resort Hotel Waikiki (juhul kui keegi tahab googeldada). Jagan flaiereid. Oluline on võimalikult palju kliente meelitada, sest saan boonust iga inimese pealt, kes minu flaieriga tagasi tuleb. Ja tööandja lubas jälgida, kui aktiivselt keegi seda tööd võtab. Nii et tuleb parim anda. Palk on siis 25 dollarit, korrutage see siis eesti kursiga, ma ei teagi, mis see täpselt praegu on, kuna see kõigub pidevalt. 4 tunni eest 25 dollarit on kuskil 300 krooni ligi, mis ei ole tegelikult Hawaiil palju, kuid küll kunagi saan tasuvama töö. Vähemalt on võimalik inimeste pealt palgalisa teenida ning iga tööpäeva lõpus on tasuta söök. Juba see on omajagu väärt. Esimene tööpäev tuleb mul alles laup, siis on 4 päeva vahet ja nii see ring käib. Väidetavalt on see flaieri jagamise töö mul suve lõpuni kui tubli olen. Olen nii õnnelik, et väljavalituks osutusin, siiani ei tea, mille alusel nad inimesi tööle valisid. Koju tulles olid teised ka rõõmsad, et tööle sain. Tegime Eveli ja Sirliga sel puhul ka väiksed rumm-colad, et tööle saamist tähistada. See pole küll suurem asi töö, kuid asi seegi. Vähemalt sisendas selle töö saamine enesekindlust.
Peale seda läksime tuberkuloosi testi tegema, kuna see on söögikohas töötamiseks vajalik. Meile tehakse üks süst, mille kaudu selgitatakse välja, kas põeme tuberkuloosi. Mingi USA ohutusnõue. Teekond sinna oli pikk ja vaevaline. Kuumus oli julm! Higi tilkus ja jalad lõid tuld. Sinna oli ikka väga pikk teekond, mille me otsustasime jala ette võtta. Me ei teadnud varem, et pool teed tuleb üles mäkke minna. Ja asi kulmineerus kohale jõudes sellega, et maja oli kinni!! Tuli välja, et see hoone on avatud vaid teisipäev ja neljapäev 14-16.00. Te ei kujuta meie nördimust ettegi! Nii pikk tee läbitud ja kõik ilmaasjata. Ja milline kuumus, päike küttis otselagi pähe. Koju jõudes tuli tohutu väsimus peale. Kogu see rännak kurnas korralikult ära ja päevitamiseks polnud ka täna aega. Praegu oleme puhanud paar tunnikest, tegime just süüa – spagette mingisuguse kastmega, kõht kenasti täis nüüd. Täna arvatavasti välja ei hakka minema, vähemalt mina küll ei jaksa. Vedeleks mõnusasti oma kodus, sest varsti tuleb aeg, kui pool ajast läheb tööle mitte puhkamisele.

Mahalo,

Mann