Kuna eile oli kerge peo õhtu ning täna pühapäev, otsustasime teha endale puhkepäeva. Algselt lootsime, et magame pool päeva maha, kuid mina tõusin juba 8.30st ülesse. Ja kuskil 10.00 ajal tuli meile naabermaja eestlastelt sõnum, kutsega külastada Sandy Beachi. Sandy Beach on rand teiselpool saart. Sõitsime sinna bussiga üle 45. minuti ning saime tunda ka tipptunni mõnusid. Ameeriklastel on nimelt kombeks bussis istuda, kõikvõimalikud toolid hõivatakse koheselt. Need õnnetud, kes istuma ei mahu peavad seisma. Eestis on see tavapärane, aga siin, olles ise harjunud istuma, tundus seismine kuidagi eriti ebamugav. Lõpuks jõudsime Sandy Beachi, buss sõitis mööda väga mägist teed, nagu lõbustuspargis. Ainult kui aknast välja vaatasime, tundus, nagu sõidaksime kalju äärel. Aga vaade oli super! Randa jõudes oli liiv tulikuum ja kõik kohad said koheselt liiva täis.
Aga rand ise oli nii ilus, et ei oskagi seda kuidagi teistmoodi kirjeldada. Seda peab lihtsalt ise nägema ja kogema. Lained olid minust tunduvat suuremad, seetõttu ma ise üle põlve kõrgusest veest ei läinud. Sest ainuüksi põlvini vees seistes, rebis laine mu kohe pikali. See oli tegelikult nii naljakas. Ainult, et vesi oli nii soolane, et kui laine üle pea lõi, polnud enam võimalik end liivast ja soolast puhtaks saada. Aga see oli lihtsalt nii lahe! Nagu väiksed lapsed keksisime lainetes. Eveli ja Sirli rabelesid veidi rohkem, aga said ka väikse ehmatuse osaliseks, kui laine neid korra kaugemale hakkas viima.
Nüüdeks oleme turvaliselt kodus, sõime just kana riisiga ning ahjus küpseb kohalik Brownie kook. Õhtut sisustame applicationite täitmisega, sest homme on plaanis tööjahile suunduda. Kusjuures, ei saa öelda, et me mingid saamatud töö leidmisel oleks, lihtsalt konkurents on nii suur ja paljud pole vaimustuses võtma inimesi ainult suveks tööle. Kuigi siin osadel tüdrukutel on vedanud ja nad on suutnud endale kohalike kaudu head töökohad sebida. Meie aga üritame omal jõul hakkama saada. Eks homme lähme paari kindlasse kohta proovima
ja kui tuleb positiivset tagasisidet, siis anname teile teada. Siiani on mul aga endiselt vaid flaierijagamise töö, kuid kui SSN käes, siis ei saa ka korralik töö kuidagi tulemata jääda.
Ilmad on ilusad, avastame järjest rohkem uut ning tunneme igapäevaga, et siia tulek oli kuldaväärt otsus!
Postita kommentaar