Praegu siis ööbime Eveli ja Sirliga eraldi (esimesed 2 ööd). Oleme jaotatud eestlaste juurde ära, kes meile lahkelt öömaja pakuvad. Loodetavasti homsest me ei pea enam öid lahus veetma ja saame punuda oma pesa :) Täpsemalt selgub see siis homme kell 9 hommikul, mil meil toimub tähtis kohtumine maakleriga, kes meile siis peaks kinnitama meie korteri. Korter on 15ndal korrusel ning selle omapäraks on võib-olla see, et elutoa sein on ainult läbipaistev klaas, nii et tuleb säilitada külma närvi. Samuti on vaade imeilus! Kui me selle korteri nüüd homme kätte peaks saama, siis teeme teile kindlasti pilte. Ainuk

e mure, mis võib meie korteri saamist takistada on see, et maakler tahab meilt saada USA panga kontoülevaadet, et olla veenudnud et meil on arvel 3 kuu üür, mida meil veel ilmselgelt kellelgi pole. Ja mõningad paberid tuleb ka ära täita. Loodetavasti paberimajandus ei saa meile takistuseks. Korteri hind on küll natuke krõbe, kuid korter ise seeeest on ootustele vastav. Maakler tundus tore ja loodetavasti on ta ka homme sama positiivselt meelestatud. Vähemalt sobis talle see tingimus, et oleme vaid suve lõpuni. Mis esimesel korteri katsel just sel põhjusel luhta läks, kuna omanik tahtis korteri välja üürida pikemaks ajaks kui kolm kuud.

Olen juba päris mitmetele maakleritele helistanud ja kokkusaamisi leppinud, üsna tüütuks hakkab juba muutuma. Nii, et kui homsest korteri saaksime, siis oleks ideaalne. Ja lõpuks oeks ka üks korralik põhjus miks tüdrukutega välja tähistama minna. Siiani pole meil ühtegi tähistamist toimunud, oleme esimesed päevad varakult magama läinud ning midagi erilist pole toimunud.

Aga täna käisime suures kaubanduskeskuses, lisaks kortereid vaatamas ning ookeanis ujumas. Viimane oli muidugi kogemus omaette, sest ma polnud kunagi ookeanit näinud, veel vähem katsunud. Aga võrrrratu. Vesi lihtsalt kandis ja lained olid ka meeletud. Ütleme nii, et ma kaldast kaugele ei hakanud kohe kindlasti minema, eriti kuna seal oli meduusioht. Aga kuna me jõudsime randa hilja (kell 16.00) siis oli juba veidi pilvisem ja päike polnud nii intensiivne. Eesti tüdrukud, kes päeval rannas käisid, olid küll korralikult põlenud ja päikest saanud. Ja seda kõike vaid kahe tunniga. Meil

täna sedasi ei läinud. Nautisime eelkõige ookeani lähedust ja ei keskendunud nii väga päevitamisele.

Praegu jõudsin just oma koju, teiste eestlaste juurde. Käisime Eveli ja Sirliga mööda Waikikit jalutamas. Niii mõnus! Mida kauem ma siin olen, seda rohkem kodusemaks see koht muutub. Loodus on hingemattev, majad on küll suured kui ka väiksed, kuid ümbritsetud kõiksugustest palmidest ja lilledest. Tänavad on puhtad ja meeleolu lõbus. Õhtul mööda Waikikit jalutades hämmastasid mind tänaval laulvad väiksed kaks tüdrukut. Ütleme nii, et nad olid kuskil 6-7 aastased ja no hääl ja laulud mida nad laulsid, olid minule, kui mööduvale turistile väga vaimustavad. Oleks mul kaamera olnud, oleksin selle tingimata üles filminud. Nii, et maailmas on tõesti palju väikseid laps-staare. Aga nüüd on aeg magama minna, pooled inimesed ümberringi siin korteris magavad ning homme tuleb vara ärgata. Hoidkem siis pöialt, et meil homse korteriga veaks. Võiks ju ka meil vähemalt natukenegi õnne olla. :)

Praegu aga side lõpp ja selline oli siis meie tänane natukene asjalikum päev, mis sest et tegu alles teise siin veedetud päevaga.

Mahalo,

Mann